Vibratsiooniline viimistluskasutatakse laialdaselt metallosade eemaldamiseks, servade ümardamiseks, puhastamiseks ja poleerimiseks. Siiski võib mõnikord tekkida kriimustusi ja soovimatuid pinnajälgi, kui protsessi ei kontrollita korralikult.
Esimene tegur, mida tuleb kontrollida, on abrasiivne kandja. Liiga suur, liiga agressiivne või tooriku jaoks sobimatu kandja võib tekitada liigseid kontakte ja pinnakahjustusi.
Sama oluline on ka meedia puhtus. Katkine või saastunud kandja võib protsessi viia soovimatud osakesed ja põhjustada kriimustusi.
Samuti tuleks kontrollida laadimissuhet. Kui masinasse on laaditud liiga palju detaile, võivad toorikud omavahel kokku põrkuda. Osade eraldamine sobiva kandjaga võib vähendada otsest kokkupuudet.
Pinnakvaliteeti mõjutavad ka masina vibratsiooni intensiivsus ja töötlemisaeg. Liigne vibratsioon või tarbetult pikad tsüklid võivad suurendada pinnakahjustuste ohtu, eriti pehmete metallide, näiteks alumiiniumi puhul.
Tundlike komponentide puhul peaksid tootjad kaaluma väiksemate või pehmemate kandjate ja madalama töötlemisintensiivsusega kasutamist.
Teine tõhus viis on eraldada jäsemete eemaldamine ja poleerimine protsessi eri etappideks. Esmalt saab jäme eemaldamiseks kasutada tugevamat kandjat, seejärel pinna viimistlemiseks peenemat kandjat.
Kriimustuste vältimine ei põhine seega ühel masina seadistusel. See nõuab koordineeritud kontrollikandja tüüp, kandja suurus, masina intensiivsus, laadimissuhe ja töötlemisaeg.
Enne masstootmise viimistlusprotsessi rakendamist on soovitatav testida proove.
